Ratastoolid on väga laialdaselt kasutatav abivahend taastusravi terapeudidel patsientide ravimisel ning sobivad väga hästi alajäsemepuudega, hemipleegiaga, rindkere alla jääva parapleegiaga ning piiratud liikumisvõimega inimestele. Taastusterapeudina on väga vajalik mõista ratastooli omadusi, valida endale eriti sobiv ratastool ja seda väga õigesti kasutada.
Kas tunnete põhjalikult ratastoolide valikut ja kasutamist?
Kui patsient või pereliige küsib, kuidas ratastooli valida ja kasutada, kas saate anda mõistliku ratastooli retsepti?
Kõigepealt räägime sellest, millist kahju teeb sobimatu ratastool kasutajale?
Liigne kohalik rõhk
arendada halb rüht
indutseeritud skolioos
põhjustab liigese kontraktuuri
(Millised on sobimatud ratastoolid: iste on liiga madal ja kõrgus ei ole piisav; iste on liiga lai ja kõrgus ei ole piisav)
Peamised piirkonnad, kus ratastoolikasutajad taluvad survet, on ishiaalne mugul, reied ja lohk ning abaluu piirkond. Seetõttu pöörake ratastooli valimisel tähelepanu sellele, kas nende osade suurus on sobiv, et vältida naha marrastusi, marrastusi ja survehaavandeid.
Räägime ratastooli valimise meetodist. Need on taastusravi terapeutide algteadmised ja neid tuleb meeles pidada!
Tavalised ratastoolivalikud
istme laius
Mõõda istudes tuhara või jalgevahe vahe ja lisa 5cm, ehk siis peale istumist jääb mõlemale poole 2,5cm vahe. Iste on liiga kitsas, mistõttu on ratastooli sisenemine ja sealt väljumine raskendatud, tuharad ja reiekude on kokku surutud; iste on liiga lai, mis raskendab kindlalt istumist, muudab ratastooliga manööverdamise ebamugavaks, põhjustab ülemiste jäsemete väsimust ning raskusi uksest sisenemisel ja väljumisel.
istme pikkus
Mõõtke istudes horisontaalset kaugust tagumisest tuharest sääre gastrocnemius lihaseni ja lahutage mõõtetulemusest 6,5 cm. Kui iste on liiga lühike, langeb raskus peamiselt istmikule ja kohalik piirkond on kergesti allutatud liigsele survele; kui iste on liiga pikk, surub see lohku kokku, mõjutab kohalikku vereringet ja ärritab kergesti selle piirkonna nahka, mis on väga lühikeste reite või puusa- ja põlveliigese kontraktuuridega patsientidele väga oluline. , on parem kasutada lühikesi istmeid.
istme kõrgus
Mõõtke istudes kaugus kannast (või kannast) lõuani ja lisage 4 cm. Tallatoe paigaldamisel peaks laud olema maapinnast vähemalt 5 cm kõrgusel. Iste on liiga kõrge ja ratastool ei mahu laua taha; iste on liiga madal ja istumisluud kannavad liiga palju raskust.
istmepadi
Mugavuse huvides ja survehaavade vältimiseks tuleks istmele asetada istmepadi. Kasutada võib vahtkummi (5–10 cm paksune) või geelpatja. Istme longuse vältimiseks võib istmepadja alla panna 0,6 cm paksuse vineeri.
Seljatoe kõrgus
Mida kõrgem on seljatugi, seda stabiilsem see on ja mida madalam on seljatugi, seda suurem on ülakeha ja ülajäsemete liikumisulatus. Nn madal seljatugi on mõõta kaugust istmepinnast kaenlaaluseni (ühe või mõlema käe ette sirutades) ja lahutada sellest tulemusest 10 cm. Kõrge seljatugi: mõõtke tegelik kõrgus istmepinnast õlgade või seljatoeni.
Käetoe kõrgus
Istudes, õlavarred vertikaalselt ja küünarvarred käetugede küljes, mõõtke kõrgus tooli pinnast käsivarte alumise servani, lisage 2,5 cm. Käetoe õige kõrgus aitab säilitada õiget kehaasendit ja tasakaalu ning võimaldab asetada ülajäsemed mugavasse asendisse. Käetoed on liiga kõrged ja õlavarred on sunnitud üles tõusma, mistõttu need väsivad. Kui käetugi on liiga madal, peate oma ülakeha ettepoole kallutama, et säilitada tasakaal, mis ei ole mitte ainult altid väsimusele, vaid võib mõjutada ka hingamist.
Muud tarvikud ratastoolidele
Mõeldud patsientide erivajaduste rahuldamiseks, nagu näiteks käepideme hõõrdepindade, pidurite pikenduste, põrutusvastaste seadmete, libisemisvastaste seadmete, käsipuudele paigaldatud käetoed, ratastoolilauad, et hõlbustada patsientide söömist ja kirjutamist jne.
Asjad, mida ratastooli kasutamisel tähele panna
Ratastooli lükkamisel tasasel pinnal: eakas peaks istuma kindlalt ja hoidma ratastooli kindlalt ning astuma kindlalt pedaalidele. Hooldaja seisab ratastooli taga ja lükkab ratastooli aeglaselt ja kindlalt.
Ratastooli lükkamine ülesmäge: ülesmäge minnes tuleb ettepoole kalduda, et vältida tahapoole ümberminekut.
Ratastooli tagurdamine allamäge: Ratastooli tagurdamine allamäge, astuge üks samm tagasi ja liigutage ratastooli veidi allapoole. Sirutage pead ja õlad ning nõjatuge tahapoole, paluge vanuril käsipuudest kinni hoida.
Trepist üles minnes: paluge eakatel tooli tooli seljatoele toetuda ja haarata kahe käega käsipuudest. Ära muretse.
Vajutage jalgu ja astuge tõsteraamile, et tõsta esiratast (kasutage kahte tagumist ratast tugipunktina, et liigutada esiratas sujuvalt astmest üles) ja asetage see õrnalt astmele. Kui tagaratas on astme lähedal, tõstke tagaratas üles. Tagumise ratta tõstmisel liikuge ratastoolile lähemale, et raskuskese langeks.
Tagumine jalatoega raam
Trepist alla minnes lükake ratastooli tahapoole: Trepist alla minnes keerake ratastool tagurpidi. Ratastool laskub aeglaselt alla, sirutage pead ja õlad ning nõjatuge taha ning paluge vanuritel käsipuudest kinni hoida. Keha on ratastooli lähedal. Langetage oma raskuskese.
Ratastooli tõstmine liftist üles ja alla: nii eakas kui ka hooldaja peaksid olema näoga ettepoole – hooldaja ees ja ratastool taga – pärast lifti sisenemist õigeaegselt pidurit pingutama – teavitama vanurit eelnevalt, kui lifti sisenemine ja väljumine ning ebatasastest kohtadest läbimine – sisenege ja väljuge aeglaselt.
Postitusaeg: 29. jaanuar 2024